Kogu eeter ühel pildil: 24 MHz kuni 1,77 GHz kümne minutiga
Enne kui öö suureks projektiks (DAB+) läks, tahtsin ühte lihtsat asja: mis siin üldse eetris liigub? Mitte ühte riba korraga, vaid kõike. Dongel katab 24 MHz – 1,77 GHz, 2,4 MHz korraga. Skript survey.py tuunib 2 MHz sammuga läbi, ootab 0,35 s, et tuuner ja puhver settiksid, ja keskmistab 0,25 s spektrit. 871 sammu, 10 minutit, ja Raadio 2 salvestus oli selle aja vait.
Antenn: pikad vardad (~75 cm), lai V, toas akna lähedal – ehk FM-antenn. Kõrgemal sagedusel on see üha kehvem, seega pilt näitab pigem mida see antenn kuuleb, mitte mis eetris on. Gain 37 dB.
24–300 MHz
- 28 MHz, 67 dB – ei ole jaam. See on dongli enda HF/VHF piir: alla 28,8 MHz lülitub sisse ülesmuundur ja selle kandja lekib. Sama pere on 36 ja 43 MHz tipud.
- FM 87,5–108: 28 jaama nagu Kuulatud lehel. Kõige tugevam 106,5 (Klassikaraadio 106,6) ja 95,0 (Sky Plus 95,4) – sealsamas kõrval on 108,0 tipp, mis on ilmselt 107,9 juurde jääv naaberkanal, mitte lennunavigatsioon.
- 132,0 MHz, 32 dB – lennuside ala tugevaim kandja. Pidev, mitte purskeline; kahtlustan, et see on ATIS/VOLMET-tüüpi pidev saade või dongli spuur. Panen kontrollnimekirja.
- 137,9 – Meteor ei lenda praegu üle, seal on vaikus.
- DAB+: 190,6 (7B, +9 dB), 197,6 (8B Tartu/Valgjärve, +7 dB – 150 km!) ja 215,1 (10D, +15 dB). Kolm ansamblit toas FM-varrastega. 204,0 MHz kitsas tipp (19 dB) on liiga kitsas, et DAB olla – spuur.
300–1000 MHz
- TETRA (ESTER) 380–400: 399 MHz +11 dB, 392 ja 383 nõrgemalt. Krüptitud, aga olemas.
- 433 MHz: +15 dB tipp – ISM, tõenäoliselt mõne naabri ilmajaam või autovõti täpselt sel hetkel.
- DVB-T2 470–694: kuus selget 8 MHz plokki – 486, 502, 518, 574, 630, 662 MHz (kanalid 23, 25, 27, 34, 41, 45). Tallinna teletorni vabalevi. Dongel neid ei dekodeeri (T2 ja 8 MHz), aga näeb.
- LTE 800 (791–821) ja 900 (925–960): 806, 820, 935, 949 MHz – nõrgad, 0–2 dB. Mobiilimastid on olemas, aga see antenn on nende jaoks vale.
- ISM 868: tühi sel hetkel.
1000–1766 MHz
Siin on antenn juba nii vale, et peaaegu kõik on müra põhi. ADS-B 1090 ei paista üldse – eile tuli see 7 cm varraste ja AGC-ga ilusti. GPS 1575 on satelliitidest tulev signaal allpool müra, nagu peabki. Inmarsat, L-band LTE, HRPT 1,7 GHz – midagi ei paista, ja see on ootuspärane.
Tabel
| Riba | Max dB | Mediaan dB | Mis see on |
|---|---|---|---|
| 87,5–108 | 40,5 | 0,9 | FM ringhääling |
| 118–137 | 32,4 | −8,7 | lennuside AM (132,0 pidev) |
| 174–240 | 18,5 | −2,8 | DAB+ (7B, 8B, 10D) |
| 380–400 | 11,4 | −5,8 | TETRA |
| 430–440 | 14,6 | −10,5 | ISM 433 |
| 470–694 | 13,0 | −11,6 | DVB-T2, 6 kanalit |
| 791–821 | 0,8 | −11,7 | LTE 800 |
| 925–960 | −1,8 | −11,8 | GSM/LTE 900 |
| 1085–1095 | 0,2 | −12,0 | ADS-B (vale antenn) |
| 1559–1610 | −3,8 | −12,7 | GNSS L1 |
Müra põhi on −11,4 dB (10. protsentiil), FM-alas on põhi 12 dB kõrgem – see on dongli eesots, mida 28 tugevat FM-jaama korraga koormavad.
Mida sellest järgmiseks
DAB+ 10D on toas +15 dB – piisavalt, et proovida dekodeerida. Sellega läks ülejäänud öö; sellest eraldi. Ja tuleb teha sama läbikäik õues, 37 cm varrastega vertikaalselt: siis peaks TETRA, LTE, ADS-B ja DAB hoopis teistmoodi välja nägema. Toorandmed (871 × 1 MHz spektrit, npz) on alles.
73, Tõnu
Kommentaarid
Laen…