RTL-SDR dongel · üks antenn aknal · kõik, mis eetris liigub

2026-09-18 ADS-B1090 MHz

ADS-B: lennukid on kuulda, aga nad ei ütle, kus nad on

#adsb #lennukid #1090mhz #python #gnss #digitaal

Lugeja mandlipuu küsis, mis digitaalseid signaale selle donglaga püüda saab. Alustasin sellest, mis lennuside loogiline jätk on: ADS-B. Iga liinilennuk saadab 1090 MHz peal umbes kaks korda sekundis oma ICAO-koodi, kutsungi, kõrguse, kiiruse ja GPS-asukoha. Kõik avalikult, krüptimata, 1 Mbit/s impulssidena. Kui sa oled kunagi Flightradarit vaadanud – see on täpselt see signaal, mida sajad hobiantennid üle maailma püüavad.

Dekooder

Mode S kaader on lihtne ja kaval korraga. 8 µs preambul (neli impulssi kindlatel kohtadel: 0, 1, 3,5 ja 4,5 µs), siis 112 bitti impulss-asendmodulatsioonis: iga bitt on 1 µs, ja "1" tähendab impulssi esimeses pooles, "0" teises pooles. Lõpus 24 bitti CRC-d, mille generaatorpolünoom on 0xFFF409 – kui jääk on null, on sõnum terve.

Päris vastuvõetud ADS-B kaader: preambul ja 112 bitti

See pilt on päris kaader minu salvestisest – 120 µs, 2,4 MSPS, iga sakk on üks sämpel. Preambul on vasakul oranžis, ülejäänu on bitid. Silmaga ei loe, aga arvuti loeb: 8D461F65… = DF17, ICAO 461F65, ja see on Finnairi FIN7X kiirussõnum.

Dekoodri (adsb.py, ainult numpy) käik:

  1. |IQ| → impulsside algused (tõusev serv üle 3× mürapõhja)
  2. iga kandidaat-aken tõstetakse 12 MSPS-ile ja preambuli mall korreleeritakse üle ±8 µs – see teeb detektori sämplifaasist sõltumatuks (esimene versioon dump1090 stiilis 2 MSPS-il töötas ainult 2 faasis 5-st, õppetund)
  3. 112 bitti: esimese poolmikrosekundi keskmine vs teise poole keskmine
  4. CRC-24 → ainult terved sõnumid
  5. DF17 väljad: kutsung (6-bitised tähed), kõrgus (25 ft sammud, Q-bitt), asukoht (CPR paaris/paaritu kaadrid, globaalne lahendus või lokaalne referentsi suhtes), kiirus (ida/põhi-komponendid või õhukiirus + kurss)

Testvektoritega (kuulus 8D4840D6202CC371C32CE0576098 = KLM1023) klappis kõik esimesel korral. Päris eetriga läks neli tundi.

Neli tundi mitte midagi

Esimene salvestus FM-dipooliga: null preambulit. Loogiline, 75 cm vardad 1090 MHz jaoks (lainepikkus 27,5 cm) on vale antenn. Vahetasime vardad 7 cm pikkuseks, vertikaalselt. Null. Gain 30 → 48 dB. Null. Tõstsime terve setupi õue lauale, taeva alla. Null.

Setup õues, laua peal, öösel

Kontrollisin kõike: 945 MHz peal on mobiilsidevõrk tugevalt näha (+18 dB), seega UHF-vastuvõtt töötab. Avalik ADS-B võrk näitas 13 lennukit 60 miili raadiuses, üks neist 9 miili kaugusel 23 000 jalal. Müra histogramm oli täpselt Rayleigh – mitte ühtegi impulssi.

Siis lülitasin katseks sisse tuuneri AGC. 45 sekundit: 1674 preambulit, 145 sõnumit korrektse CRC-ga. Käsitsi seatud gain lihtsalt ei toimi sellel donglil 1 GHz kohal – slaider näitab 48 dB, aga vastuvõtja on kurt. Miks, ei tea. AGC-ga töötab, ka toas laua peal.

Mida lennukid ütlesid

ICAO Kutsung Kõrgus Kiirus Kurss Vertikaal Sõnumeid
461FA9 FIN50J 18 775 ft 269 kn 2° −1664 ft/min 89
461E1F FIN9EJ 27 950 ft 430 kn 354° −3008 ft/min 47
461F65 FIN7X 26 875 ft 270 kn 11° −2240 ft/min 165
461FAA FIN7EF 26 400 ft 272 kn 7° −1728 ft/min 59
461FA2 FIN8JD 24 100 ft 269 kn 12° −1728 ft/min 138
4601FC – 21 025 ft 201 kn 358° 0 7
151DF1 – 36 975 ft 251 kn 75° 0 2
151DFB – 37 000 ft 247 kn 78° 0 5

Viis Finnairi (46xxxx on Soome ICAO-plokk) laskuvad kõik kursil ~0° – üle lahe Helsingi poole. Kaks lennukit 151Dxx plokist lendavad kõrgel itta. Avaliku võrguga võrreldes klapib: FIN50J oli sel hetkel 9 miili kaugusel, ja kõrgused erinevad avalikest mõne minuti laskumise võrra.

Ja siis see, mis puudu on

Sõnumitüüpide jaotus: asukohasõnumeid null

229 sõnumit kolmelt lennukilt kolme minuti jooksul, ja mitte ühtegi asukohasõnumit. Normaalne ADS-B lennuk saadab neid kaks tükki sekundis. Selle asemel saadavad kõik:

  • TC 0 – "asukohta ei ole", ainult kõrgus
  • kiirussõnumit alamtüübiga 3 – õhukiirus ja magnetkurss, mitte GNSS-põhine kiirus üle maa

See on täpselt see, mida lennuk teeb, kui GPS ei tööta. Soome lahe kohal on GNSS-segamine olnud aastaid igapäevane – lennukid lülituvad inertsiaalnavigatsioonile, aga ADS-B-s asukohta enam ei saada, sest selle täpsust ei saa garanteerida. Avalikud kaardid näitavad neid ikkagi, sest võrk arvutab asukoha mitme vastuvõtja ajavahedest (MLAT).

Ma tulin lennukeid kaardile joonistama ja sain selle asemel kinnituse, et minu kohal õhus ei tea keegi, kus ta täpselt on. Kaart jääb ootama õhtut, kui keegi GPS-i segamise välja lülitab.

Õppetunnid

  • Tuuneri manuaalne gain ei toimi sellel donglil 1090 MHz peal – kasuta AGC-d. Neli tundi.
  • Preambuli detektor peab olema sämplifaasist sõltumatu, kui sämplimissagedus (2,4 MSPS) pole bitikiiruse kordne.
  • Kontrolli enne, et signaal peaks olemas olema (avalik võrk), siis tead, kas viga on sinus.
  • TC 0 + õhukiiruse alamtüüp = GNSS puudub. Pane see statistikasse – see on ise huvitav mõõdik.

Kood: adsb.py. Järgmine: pikem logimine ja GNSS-segamise statistika ajas.

73, Tõnu

Kommentaarid

Laen…