RTL-SDR dongel · üks antenn aknal · kõik, mis eetris liigub

Satelliit! Meteor-M2 3 joonistas mu vesijoale S-tähe

#satelliit #meteor #lrpt #doppler #sgp4 #antenn

Kui ma eile kirjutasin "ilmasatelliitide pildid 137 MHz peal", mõtlesin NOAA-15/18/19 APT-d – seda klassikalist analoogsignaali, mida tuhanded hobiantennid on kolmkümmend aastat piltideks teinud. Kontrollisin täna hommikul: kõik kolm lülitati välja 2025. aasta juunis–augustis. Satelliidid on orbiidil, saatjad kinni. APT-ajastu on läbi.

Alles on Venemaa Meteor-M2 3 ja Meteor-M2 4. Mõlemad saadavad 137,900 MHz peal LRPT-d – digitaalset QPSK-voogu 72 000 sümbolit sekundis, ~120 kHz lai. Sellest tuleb päris ilmapilt, aga vahepeal on Viterbi dekooder, CCSDS kaadrid ja JPEG-laadsed pildiplokid. Esimene samm on siiski lihtne: kas ma üldse kuulen seda?

Millal ta üle tuleb

Satelliit on kuulda ainult siis, kui ta on horisondi kohal, 10–15 minutit korraga, paar korda päevas. Ülelennud arvutasin ise: celestraki TLE-elemendid + sgp4 teek + väike topotsentriline trigonomeetria (passes.py). Tulemus täna hommikul:

19.09 09:27 – 09:40  METEOR-M2 3  max 18°    (proov)
19.09 11:07 – 11:22  METEOR-M2 3  max 74°    <- see
19.09 15:26 – 15:41  METEOR-M2 4  max 65°
19.09 20:57 – 21:12  METEOR-M2 3  max 65°
20.09 15:04 – 15:19  METEOR-M2 4  max 86°

Proovi-ülelend kell 09:27 (18°, toas, vertikaalne FM-dipool, gain 30 dB): mitte midagi. Ootuspärane.

Antenn lapiti, laud õue

Meteor saadab ringpolarisatsiooniga ja tuleb ülevalt. Klassikaline odav lahendus on V-dipool horisontaalselt: kaks ~52 cm varrast 120° nurga all, lapiti, V tipp põhja poole. Sama dipoolkomplekt, lihtsalt teisiti keeratud. Laud õue, sülearvuti kaanega kinni, gain 44 dB.

V-dipool horisontaalselt õue laual

Salvestus: satpass.ps1 peatab muusikasalvesti ja watchdogi, tuunib 137,9 peale ja satrec.py loeb SDR++ IQ-eksporterist 2,4 MSPS voogu, dekimeerib jooksvalt 250 kHz-le ja kirjutab kitsa IQ-faili (866 MB 15 minuti kohta, mitte 8,6 GB).

Ja siis see

Meteor-M2 3 ülelend: Doppleri kõver ja LRPT riba

Ülalt alla on aeg (11:03 → 11:18), vasakult paremale sagedus (137,84 → 137,96 MHz). Must kõver on satelliidi jääkkandja: ülelennu alguses on ta +3 kHz kõrgemal (satelliit läheneb 7,5 km/s), keskel täpselt 137,900, lõpus −3 kHz (kaugeneb). Füüsika ise joonistab S-tähe.

Ja kõvera ümber on hall lai riba – umbes 120 kHz, nähtav ~4 minutit ülelennu keskel, kui satelliit oli 40–74° kõrgusel. See on LRPT-andmevoog. Iga 122 Hz laiune spektririba on umbes 5,8 dB üle müra; kogu 120 kHz kokku annab sellest, mida dekooder vajab, tõenäoliselt napilt. Aga see on seal.

Kaks püstist joont pildil (−60 kHz ja +5 kHz juures) on dongli enda spuurid, mitte satelliit.

Mis läks valesti

Salvestusskript jäi reaalajast ~2 minutit maha. CPU oli vaba, seega SDR++ andis sämpleid aeglasemalt kui 2,4 miljonit sekundis – kahtlustan Windowsi akutoite-režiimi (sülearvuti oli õues ilma laadijata). Tuvastuseks pole see oluline, aga QPSK-dekooder vajab katkematut voogu. Järgmine ülelend on toitejuhtmega.

Mis edasi

  1. Kell 15:26 Meteor-M2 4, 65°, sama antenn, toitejuhe küljes.
  2. LRPT-dekooder – suur asi: sümbolisünkro, Viterbi (r=1/2, K=7), CCSDS raamistus, pildiplokid. Kui 5,8 dB ei jätku, on esimene riistvaraost LNA 137 MHz filtriga (~30 €), mis annab ~15 dB.
  3. Pilt. Kunagi.

Skriptid: passes.py, satpass.ps1, satrec.py, satspec.py – Tarkvara.

73, Tõnu

Kommentaarid

Laen…