RTL-SDR dongel · üks antenn aknal · kõik, mis eetris liigub

20 meetrit elektrikaablit aknast välja: lühilaine tuli koju

#hf #lühilaine #antenn #traat #rwm #ajasignaal #spuurid #läbikäik

Kaks päeva olen kirjutanud, et "vaja HF-antenni: 10–20 m traati aknast välja". Täna sai see tehtud. Mitte ilusti, aga tehtud, ja numbrid on sellised, et tasub eraldi lugu.

Kaabel

Bauhausist 20 m CYKY-L 2×1,5 – tavaline must ümar paigalduskaabel, 0,95 €/m, kokku 19 €. Sees kaks jäika ühekiulist vasksoont, pruun ja sinine.

CYKY-L 2x1,5 kaabli ots: kaks soont, pruun ja sinine
Kaks 1,5 mm² vasksoont PVC-kestas. Vastuvõtuantenniks on jämedus ükskõik – loeb ainult pikkus.

Miks kaks soont? Sest ühest traadist üksi ei piisa. Traat aknast välja on antenni üks pool; teine pool on see, mille suhtes vastuvõtja pinget mõõdab. Kui seda ei anna, on teine pool sülearvuti ise koos toiteploki ja kõigi USB-kaablitega, ja siis kuuleb dongel peamiselt arvutit. Nii et:

  • pruun 20 m = antenn (SMA keskkontakt)
  • sinine 20 m = vastukaal ehk maa (SMA korpus)

Kaabel tuleb selleks täielikult lahti kiskuda. Kui jätta sooned kesta sisse kõrvuti, moodustavad nad 20 m pikkuse kondensaatori ja söövad signaali ära. CYKY kest ei tule käsitsi lahti – nuga pikuti ja 20 m tüütut tööd. Ja soonte vahel on pehme kleepuv täitemass, mis haiseb. Järgmine kord ostan ühesoonelist.

Bauhausi tšekk: 20x KAABEL CYKY-L 2X1,5, 19,00
Kogu antenni eelarve.

Kumb varras on maa?

Komplekti dipoolialusel on kaks kruvitavat varrast; üks on SMA keskkontakti, teine korpuse küljes, ja peal pole midagi kirjas. Multimeeter pidevusrežiimi, üks sond SMA nõela otsa, teine varda kruvi vastu: piiksub → see on signaal. Kirjutasin peale, et ei peaks enam kunagi mõõtma.

Dipooli alus, kruvide juures kirjad GND ja ANT
GND = korpus, ANT = keskkontakt. Sümbolid, kui keegi tahab korrektselt: ⏚ maa, ⋎ antenn.

Vardad maha, traadid otse kruvide alla. Jäik 1,5 mm² soon painutatud silmuseks päripäeva, et kruvi keerates kinni tõmbuks.

Dipooli alus, pruun traat ANT-kruvi ja sinine GND-kruvi all
Pruun ANT, sinine GND. Statiiv jäi lihtsalt hoidjaks.

Kuidas see õues on

Vertikaalselt üles ei saa – akna juures pole ühtegi posti ega puud. Aga pikklaine ja keskklaine lainepikkus on 200–2000 m; 20 m traat on selle kõrval nii lühike, et suund ja polarisatsioon ei loe. Loeb kõrgus ja kaugus maja seinast, sest seinas jooksevad elektrijuhtmed ja need on peamine müraallikas.

Kaks traati tulevad aknavahest välja: sinine alla maapinnale, pruun piki seina paremale
Aknavahest välja. Sinine alla, pruun paremale ja üles. Aken läheb kinni.
Pruun traat kulgeb aknast kiige raami otsa
Pruun: aknast piki seina, üles kiige raami otsa (paar keerdu, et püsiks) ja sealt aeda. Ots ripub õhus. Nn "sloper", kaldu traat.
Sinine traat läheb üle muru teises suunas
Sinine: maapinnal, teises suunas kui pruun. Paralleelselt lähestikku ei tohi – sama kondensaator, mis kaabli sees.
Sinise traadi paljas ots torgatud murusse
Sinise ots isolatsioonist puhtaks ja mulda. Päris maakontakt, mitte lihtsalt lebav traat.

Toas aknalaual puulatt, traadid selle ümber – tõmbekaitse, et aiast tulev tõmme ei tuleks kruvi alla.

Aknalaual puulatt, traadid selle ümber keeratud
Kõige odavam tõmbekaitse.

Enne ja pärast

Selleks, et vahe oleks number, mitte tunne, tegin sama läbikäigu (survey.py, 2 MHz sammuga, 0,5 s sammu kohta, gain 37 dB) kolm korda: lühikeste kokkulükatud varrastega toas, ja siis traadiga. Sama gain, sama skript, sama kellaaeg pluss 45 minutit.

Spekter 1–27 MHz: hall = vardad toas, punane = 20 m traat
1–27 MHz, tipp iga 50 kHz kohta. Hall: vardad. Punane: traat. Kollased ribad: ringhäälingu- ja amatööribändid.
Riba vardad toas 20 m traat vahe
19 m ringhääling (15,1–15,8 MHz) +2,4 dB +56,1 dB +54
22 m (13,6–13,9) +5,0 +53,1 +48
25 m (11,6–12,1) −6,2 +46,3 +52
49 m (5,9–6,2) −6,5 +40,6 +47
31 m (9,4–9,9) −2,4 +41,1 +43
16 m (17,5–17,9) +11,8 +50,6 +39
13 m (21,4–21,9) +4,7 +42,6 +38
20 m amatöörid (14,0–14,35) +11,3 +31,1 +20
müra põhi 1–14 MHz −7 +8…17 +15…24

Müra põhi tõusis ka, sest traat korjab toa müra samamoodi nagu jaamu. Aga jaamad tõusid 40–55 dB ja müra 15–24 dB, seega netovõit on 25–30 dB. Varrastega ei olnud lühilainel ühtegi jaama. Traadiga on neid kümneid.

Kõige olulisem võrdlus on aga see, mis ei muutunud. Varrastega oli 0,883 MHz peal 61,0 dB kandja – kahtlaselt tugev toas. Traadiga: 61,0 dB. Täpselt sama. Päris jaam oleks kasvanud koos kõige muuga; see ei kasvanud, seega on see millegi toiteploki lülitussagedus siinsamas toas, mitte raadiojaam. Sama loogika sobib iga tipu kontrollimiseks: mis antenniga kaasa ei tule, on sinu enda oma.

Mis seal on

Läbikäigu tugevaimad tipud, väljaspool tuunimissammu keskkohti (seal on dongli DC-piik):

MHz dB mis
15,335 56 AM-ringhääling, külgribad ±5 kHz näha, naaber 15,340 peal
9,996 55 RWM, Moskva ajasignaal – terav kandja, vt allpool
15,180 / 15,590 / 15,110 55 / 54 / 40 19 m ringhääling
13,575 53 22 m ringhääling
11,039 / 12,895 53 / 47 kitsad, tundmatud
17,650 / 17,790 / 17,490 51 / 49 / 46 16 m ringhääling
21,760 43 13 m ringhääling
11,750 / 11,630 / 9,680 / 9,540 / 6,005 46 / 41 / 41 / 40 / 41 25, 31, 49 m ringhääling
14,077 / 18,101 / 21,076 31 / 35 / 20 FT8 20 / 17 / 15 m amatööribändis – digimood, dekooder puudub
7,881 33 DWD meteofaks 7880 kHz? plaanis kirjas, kontrollida

Kell oli 15:37, pühapäeva pärastlõuna – lühilaine on päeval kõrgemate ribade (13–19 m) aeg. Kesklaine (531–1602 kHz) tuleb õhtul, kui ionosfääri D-kiht kaob; seal oli praegu ainult müra ja see üks spuur.

RWM: esimene jaam, millest me aru saame

9,996 MHz kandja oli nii terav ja tugev, et see sai olla ainult üks asi: RWM, Moskva ajasignaalijaam, mis saadab 4,996 / 9,996 / 14,996 MHz peal. Salvestasin 20 s ja AM-demoduleerisin.

RWM 9,996 MHz AM-heli spektrogramm: regulaarsed vertikaalsed impulsid
20 s heli spektrogrammina. Vertikaalsed triibud on impulsid.

Mähisjoone FFT ütleb impulsside sageduseks 10,00 Hz. RWM saadab osal minutitest sekundiimpulsse (1 Hz) ja osal kümnendikimpulsse (10 Hz), meie salvestus tabas 10 Hz lõigu. See on esimene lühilaine signaal, mille sisu on mõõdetud, mitte ainult nähtud.

Ringhäälingujaamu üritasin ka: 13,575 MHz näeb spektrogrammil välja nagu kõne (silbilised triibud), aga jutusta.ee kõnetuvastus vastas "Tere päevast. Aitäh." – see on sama müra-hallutsinatsioon, mille ta andis lennuside peal. Kas fading, vale keel või liiga lühike klipp – õhtul pikemalt.

13,575 MHz AM-heli spektrogramm
13,575 MHz, 20 s. Näeb kõne moodi välja, aga ei tea veel, mis keeles.

Kuidas ma pool tundi kogu FM-i ära kaotasin

Kui tegin esimese lühilaine-läbikäigu (tuunisin 1 MHz peale), lülitas dongel automaatselt sisse sisseehitatud upconverteri – see ongi see, kuidas V4 lühilainet kuuleb. Kui läbikäik läbi sai ja skript tuunis tagasi 101,6 peale, ei lülitunud upconverter välja. FM oli täiesti tühi, müra põhi −82 dB, Raadio 2 salvesti istus 25 minutit vaikuses ja watchdog ei märganud midagi, sest voog ju liikus. Ja teine 24–1766 MHz läbikäik, mille selle aja sees tegin, tuli täielikult vigane: FM max −10 dB, kui eile oli +40.

Tagasi tuunimine ei aidanud. 30 MHz ja tagasi ei aidanud. Aitas ainult SDR++ taaskäivitus, mis initsialiseerib dongli uuesti. Nüüd teeb läbikäiguskript seda ise, kui käis alla 28 MHz, ja reegel on kirjas: iga lühilaine-sessioon lõpeb taaskäivitusega. Vigase läbikäigu fail sai nime _VIGANE_hf_kinni, et ma seda kunagi kogemata ei võrdleks.

Traat VHF-il

Kuna kord juba läbikäik käis, tegin 24–1766 MHz ka traadiga, samade lühikeste varraste vastu:

Riba vardad traat
FM 87,5–108 +25,4 +36,4 (eile pikad vardad +40,5)
VOR/ILS 108–118 +22,8 +34,8
DAB+ +18,8 +30,3
TETRA / ISM 433 / DVB-T2 16 / 15 / 14 16 / 15 / 14

Kuni 300 MHz on 20 m juhuslikku traati parem kui lühikesed vardad ja peaaegu sama hea kui pikad. Üle 300 MHz vahet pole. Nii et traat võib jääda peale ka siis, kui lühilainet ei kuula.

Edasi

Õhtul: kesklaine 531–1602 kHz, kui ionosfäär avaneb. Siis 49/41/31 m ringhääling pikemalt, gain madalamale (praegune 37 dB on pika traadiga liiga palju), ja jutusta.ee-le ette antud keeled – vene, inglise, saksa. Ja siis FT8 ja NAVTEX dekoodrid, mis olid Kuulata lehel "vaja HF traati" märkega. Nüüd on.

Kommentaarid

Laen…